Raadiosagedusliku identifitseerimise tehnoloogia rakendusjuhtumi analüüs loomakasvatuses

Viimase 10 aasta jooksul on loomade epideemiad jätkuvalt puhkenud kogu maailmas, mis on rängalt tabanud loomakasvatustööstust kogu maailmas, eriti Euroopas, ning on pälvinud suurt tähelepanu kõigist maailma riikidest, eriti Euroopa riikidest, ajendades valitsusi kiiresti poliitikat kujundama ja erinevaid meetmeid võtma. Sel põhjusel on riigid kogu maailmas tugevdanud loomade majandamist loomakasvatuses ja kaubanduses ning loomade identifitseerimine ja jälgimine on muutunud üheks peamiseks riigi poolt võetavaks meetmeks. Näiteks Suurbritannia valitsus sätestab, et veiste, sigade, lammaste, kitsede, hobuste ja teiste aretusloomade puhul tuleb kasutusele võtta erinevad jälgimis- ja identifitseerimismeetodid.

1. Loomade identifitseerimine ja jälgimine

Loomade identifitseerimine ja jälgimine viitab tehnoloogiale, mis kasutab kindlat silti, mis vastab identifitseeritavale loomale teatud tehnilise vahendi abil, ning võimaldab igal ajal jälgida ja hallata looma asjakohaseid omadusi.

Erinevate loomade identifitseerimine ja jälgimine aitab tugevdada välismaiste loomahaiguste kontrolli ja järelevalvet, kaitsta kohalike liikide ohutust ja tagada loomakasvatussaaduste rahvusvahelise kaubanduse ohutust; see aitab tugevdada valitsuse vaktsineerimis- ja haiguste ennetamise korraldust loomade kaitseks, haiguste diagnoosimise ja aruandluse võimekuse parandamiseks ning hädaolukordadele reageerimiseks sise- ja välismaiste loomaepideemiate korral. Seetõttu ei ole loomade identifitseerimine ja jälgimine mitte ainult loomakasvatuse vajadus, vaid ka riikliku valitsuse ja rahvusvahelise käitumise osa. Järgnevalt tutvustatakse vastavalt veiste, sigade ja lammaste identifitseerimist ja jälgimist.

Veiste identifitseerimine ja jälgimine

Praegu on Euroopas loodud veiste jälgimissüsteem. 1998. aasta septembris teatas Ühendkuningriik veiste jälgimissüsteemi plaanidest. 1999. aasta lõpus rakendasid kõik Euroopa Ühenduse liikmesriigid selle süsteemi plaani.

Suurbritannia valitsus sätestab, et pärast 1. juulit 2000 sündinud või imporditud veised tuleb digitaalselt identifitseerida. Veiste identifitseerimine ja registreerimine hõlmab selliseid aspekte nagu identifitseerimine, farmiandmed ja litsentsid. Identifitseerimissilt tuleb paigaldada 20 päeva jooksul pärast lehma sündi. Identifitseerimissildil on lehma identifitseerimiskood ja see identifitseerimiskood saadab lehma kogu tema eluea jooksul. Farmiandmetes on iga lehma sünni, impordi, liikumise ja surma kohta täielik teave. Igal lehmal on CTS-litsents, mis salvestab kogu lehma eluea. CTS on Ühendkuningriigis loodud arvutipõhine süsteem veiste jälgimiseks ja haldamiseks ning Briti valitsus maksis selle loomise ja esmase kasutamise eest.

Sigade identifitseerimine ja jälgimine

Alates 1. novembrist 2003 hakkas Ühendkuningriik rakendama uusi sigade identifitseerimise standardeid. Uuel standardil on erinevad identifitseerimisnõuded kõigile alla + aasta vanustele sigadele, kes saadetakse otse tapamajja, ja üle ühe aasta vanustele sigadele, kes saadetakse mis tahes muusse sihtkohta.

Lammaste identifitseerimine ja jälgimine

Alates 1. jaanuarist 2008 on Euroopa määrused nõudnud lammaste elektroonilist identifitseerimist. Elektroonilise identifitseerimissüsteemi toimivuse kontrollimiseks alustab Delta 2004. aasta märtsis reaalajas elektroonilise identifitseerimise ja digitaalse edastuse testi reaalses keskkonnas. Põllumajandustootjad, rantšod ja tapamajad valivad erinevad elektroonilised identifitseerimissüsteemid. Katseprogramm lõppes 2005. aasta märtsis ja aruanne esitati sama aasta juunis.

Lisaks sätestab Briti valitsus, et alates 30. juunist 2004 tuleb kõik hobused identifitseerida ja jälgida.

Praegu on laialdaselt kasutatavate loomade identifitseerimismeetodite hulka kuuluvad kõrvamärgid, seljamärgid, kaelakeed, sabamärgid, külmutusjäljed, tätoveeringud, värvimärgised ja jalamärgised jne. Loomade elektroonilise identifitseerimise praktika viimastel aastatel näitab, et raadiosagedustuvastus (Radio Frequency IdenTification, RFID) mängib elektrooniliste identifitseerimismeetodite hulgas üha olulisemat rolli loomade majandamises.

2. Raadiosagedustuvastuse RFID-tehnoloogia

Raadiosagedustuvastus on kontaktivaba automaatne identifitseerimistehnoloogia, millel on suur andmemaht, loetavus ja kirjutatavus, tugev läbitungimisvõime, pikk lugemis- ja kirjutamiskaugus, kiire lugemiskiirus ja pikk kasutusiga.elu ja hea keskkonnasõbralikkus. Ja see on ainus automaatse tuvastamise tehnoloogia, mis suudab realiseerida mitme sihtmärgi tuvastamist.

RFID koosneb lugejast (lugejast) ja elektroonilisest sildist (silt). Kinnitage elektrooniline silt tuvastatud objekti (nt looma) pinnale või sisse ja kui tuvastatud objekt (nt loom) siseneb lugeja tuvastuspiirkonda, loeb lugeja automaatselt elektroonilise sildi (nt looma) identifitseerimisandmeid, et realiseerida objektide (nt loomade) automaatse tuvastamise või objektide (nt loomade) teabe ja andmete automaatse kogumise funktsioon.

(1) Lugeja

RFID-lugeja koosneb moodulitest, nagu juhtimissüsteem, sideliides, mikroribaantenn ja toiteallikas. Käeshoitav lugeja (Handheld reader, HR) on üks neist lugejaliikidest, mis sobib mobiilsele kasutajale hoidmiseks ja kasutamiseks ning selle tööpõhimõte on täpselt sama, mis teistel lugejatel. Lisaks tavalistele lugejatele võib sellel olla ka LCD-klaviatuur ja vöötkoodi skaneerimise moodulid. HR-i sideliideseks saab valida 802.11, RS323. HR-i toitepinge saab laetav aku; operatsioonisüsteem võib olla WinCE või muu operatsioonisüsteem; andmesalvestus on 32 MB välkmälu ja 32 MB sisemälu; antenn on sisseehitatud antenn või sondidetektor.

(2) Elektroonilised sildid

Elektrooniline silt koosneb sellistest moodulitest nagu andmesalvestus, andmetöötlus, sideliides, mikroribaantenn ja toiteallikas. Elektrooniline silt kirjutab eseme ID-koodi ja asjakohase teabe. Elektroonilised sildid jagunevad vastavalt toiteallika vormile passiivseteks ja aktiivseteks elektroonilisteks siltideks. Passiivsete elektrooniliste siltide toide saadakse lugeja saadetud raadiosagedussignaalist, seega peab lugejal olema suurem edastusvõimsus ja lühem tuvastuskaugus. Aktiivseid elektroonilisi silte toidavad nende enda mikropatareid, seega on lugeja edastusvõimsuse nõuded madalad ja süsteemi tuvastuskaugus on suhteliselt pikk. Võrreldes aktiivsete elektrooniliste siltidega on passiivsetel elektroonilistel siltidel eelised madal hind, hoolduse puudumine, kõrge töökindlus ja pikk eluiga. Loomade tuvastamisel ja jälgimisel kasutab enamik neist passiivseid elektroonilisi silte, välja arvatud spetsiaalsed teaduslikud uuringud, kus kasutatakse aktiivseid elektroonilisi silte.