RFID-tehnoloogia rakendamine kollektsioonide haldamisel

kollektsioonid on alati olnud muuseumide kogu äritegevuse materiaalne alus ning kollektsioonide kvantiteet ja kvaliteet määravad muuseumide suuruse ja staatuse. Seega on kollektsioonide haldamise tähtsus muuseumide ülesehitamisel enesestmõistetav. Kollektsioonide haldamine mõjutab otseselt kollektsioonide kasutusmäära, näituste ja teadusuuringute taset ning mõjutab otseselt ka muuseumide sotsiaalset mõju.

Teaduse ja tehnoloogia arenguga on informatiseerimine, digitaliseerimine ja intelligentsus järk-järgult muutunud vältimatuks trendiks kõigis eluvaldkondades, kusjuures arvutitöö on keskmes. Läbimurdeid on saavutatud võtmevaldkondades, nagu raadiosagedustuvastus (RFID) ja andurivõrgud, infotehnoloogia rakendused ja digitaalne sisu, ning loodud on mitmeid tehnoloogiaid ja tooteid, millel on iseseisvad intellektuaalomandi õigused, mis vastavad põhimõtteliselt kodumaiste rakendustehnoloogiate ja -toodete vajadustele. Selle tulemusena on informatiseerimise ja kultuurimuuseumide ühendamine viimastel aastatel muutunud kultuurimuuseumide töötajate arutelu ja praktika suunaks. Muuseumid üle maailma on muuseumikogude haldamisel rakendanud raadiosagedustuvastuse tehnoloogiat (RFID), et edendada kogude haldamise informatiivset ja intelligentset ülesehitust.

Praegu tehakse kollektsioonide otsingu-, statistika-, hoiustamis- ja inventuuritööd peamiselt käsitsi. Teatud kultuuripärandi või kultuuripärandi inventuuri väljavõtmisel on laohalduril sageli vaja otsida ja kultuuripärandi riiulite ees edasi-tagasi liikuda, tuginedes mälule või hoides käes paksu raamatupidamisraamatut. Selline käsitsi tehtav korduv töö mitte ainult ei ole madala tööefektiivsusega, vaid kahjustab ka kergesti kultuuripärandit.

RFID-tehnoloogia abil loodud kultuuripärandi andmebaasi põhjal kinnitatakse igale kollektsioonile RFID-elektroonilised sildid, kirjutatakse kollektsiooni teabele vastav unikaalne identifitseerimiskood ja paigaldatakse lao sissepääsu juurde UHF RFID-juurdepääsuuksed (nagu on näidatud alloleval joonisel) ning muud kollektsiooni ja personali teabe kogumise vahendid. Lõpuks registreeritakse kollektsioonide sisenemine ja väljumine ning personali sisenemine ja väljumine rakendustarkVara abil, tuvastatakse automaatselt kollektsioonide sisenemine ja väljumine ning jälgitakse ja salvestatakse neid dünaamiliselt, et realiseerida kollektsioonide haldamise kontaktivaba intelligentsust.

Kollektsiooni kättesaamiseks peab laopidaja soovitud kollektsiooni hõlpsaks leidmiseks kasutama vaid pihuarvuti otsingufunktsiooni; süsteemi jälgimistarkvara abil kuvatakse kollektsiooni praegune asukohateave reaalajas. Kui teatud kollektsiooni silditeave leitakse, saadab tarkvara vastava kollektsiooni leidmiseks häire.

Kollektsioonide otsimisel, loendamisel ja kokkulugemisel peab laohaldur kultuuripärandi kapi ees RFID-lugejaga skannima, et saada teavet kollektsioonide kohta efektiivses kauguses. Selline kontaktivaba haldamine mitte ainult ei vähenda laohaldurite töö intensiivsust, vaid parandab oluliselt kollektsioonide haldamise tõhusust ja vähendab ka kultuuripärandi tarbetut kahjustamist.

Šveitsi Kunstmuseum St.Galleni kunstimuuseum rakendab RFID-tehnoloogiat publiku huvikäitumise analüüsimiseks. Publiku kantavad spetsiaalsed kindad on varustatud RFID-siltide ja traadita biosensoritega, mis suudavad salvestada, millist kunstiteost publik igal ajahetkel vaatab ja iga kunstiteose vaatamise aja. Asukoha ja bioloogiliste andmete võrdlemise abil saavad teadlased mõõta publiku bioloogilisi ja kognitiivseid reaktsioone igale kunstiteosele, et paremini teenindada publikut erinevatel tasanditel.

Malaisia muuseumiamet kasutab RFID-tehnoloogiat kultuuripärandi tõhusamaks haldamiseks ning eksponeeritud rõivaste, keraamika, relvade ja kunstiteoste paremaks tuvastamiseks ja jälgimiseks, samas kui RFID-süsteemid aitavad jälgida kultuuripärandi sisenemist ja väljumist muuseumides.

Nanjingi muuseum rakendas RFID-tehnoloogiat muuseumikogude haldamisel, importis 240 000 kollektsiooniandmeüksust, importis ja töötles 3,8T pildiandmeid ning toetas enam kui 20 tüüpi dokumentide, näiteks vautšerite, raamatupidamisraamatute, kaartide, inventuuride jms ekSporti kontaktivaba halduse abil.

Vastavalt oma asukoha muuseumi eripärale kasutab Qinshihuangi mausoleumimuuseum aktiivseid silte, et teostada kultuuripärandi dünaamilist haldamist, inventuuri ja teabepäringuid ning tugevdada sisenevate ja lahkuvate töötajate haldamist.ladu.

RFID-tehnoloogia suurim probleem kollektsioonide haldamisel on eksponaatide RFID-siltide valik. Rikkaliku kollektsiooni ja erinevate kujude tõttu on RFID-elektrooniliste siltide valik eriti oluline kultuuripärandi kaitsmiseks. See eeldab laohaldurilt kollektsioonide tundmist ja sobivate siltide "kohandamist" vastavalt hallatavate kollektsioonide tüübile, olemusele, kogusele, suurusele jne.